Jõulud
Hispaanias on riigipüha ainult 25 detsember ja jõule veedetakse harilikult pere keskel. Jõulud on Hispaanias nö imporditud püha, sest David meie korterikaaslane rääkis, et kui tema väike oli siis tähistati ainult kolmekuningapäeva 6 jaanuaril, mis on siinkandis palju tähtsam, kui jõulud. Kinke saavad lapsed muide mõlemal päeval.
Mina ja Airi plaanisime algselt minna jõuludeks Ourensesse Davidi juurde, aga see plaan langes ära. Lõpuks tähistasime jõule koos poolakatega. Rahvas jaotati gruppidesse ja iga grupp tegi mingi toidu jõuluõhtuks. Mina, Airi ja Dino (horvaat) tegime Dino juures mingeid imeasju. Üks roog oli täidetud pannkoogid. Täidiseks oli mingi spinati teema ja kogu see värk läks veel hapukoore sees ahju. Tulemus oli täitsa korralik. Teine roog oli mingi ime baklažaani asi, ei kujuta ette ka millega tegu oli, ega ei oska kirjeldada ka. Igatahes õhtusöök oli väga meeldiv. Kohal oli 17 inimest, kellest 14 olid siis poolakad. Sõime kala ja mingit borši taolist asja mida poolakad jõulude ajal söövad ja palju muud. Väga meeldiv õhtu. Parim osa oli üks Poola traditsioon, mis toimus õhtu alguses. Nimelt antakse igaühele tükk sellist kartulivahvli taolist asja, ise nad nimetasid seda valgeks leivaks, mingi imelik asi ja seejärel käid sa sellega kõigi juurest läbi ja soovid teisele inimesele häid jõule ja head ja paremaid asju uueks aastaks. Kõike võib soovida teisele inimesele, kui see on hea ja positiivne. Kui mõlemad inimesed on soovid ära öelnud murrad tükikese teise inimese leivast ja sööd selle ära. Väga tore ja positiivne traditsioon. Vaatasime ka natuke linnas ringi ja veendusime, et vähemalt jõuluõhtul hispaanlased väga ei pidutse. Selle fakti üle oli Dino vägagi üllatunud, sest tema sõnul on see Horvaatias aasta suurim peoõhtu.
Uus aasta õhtu on siin suur peoõhtu nagu mujalgi maailmas. Lois plaanis meie korterisse peo algusega nii kell 1 öösel. Nüüd peaks vist natuke kellaaegadest rääkima. Kui tavaliselt algab pidu korteris nii kell 22-23 ja linna minnakse nii 2-3, siis uusaastal on kõik 2-3 tundi hiljem. Sellele leidub lihtne põhjus, nimelt söövad pered koos õhtusööki (õhtusööki süüakse Hispaanias üleüldse mitte varem kui 8 ja enamasti ikka veel hiljem) ja võtavad uusaasta koos vastu ja peale seda läheb kes kus.
Meie Airiga vaatasime uusaastal mäe otsast ilutulestikku üle linna, päris uhke oli ja seejärel naaseseime korterisse. Hunnikus hispaanlasi tuligi ühe kandis ja pidu algas. Mingi hetk otsustasime Airiga välja minna Churrucca kanti ja veendusime, mida meile varem öeldi. Uusaastal on kõikidesse kohtadesse sissepääs piletiga ja üldiselt mitte väga just väga odavalt (Odavamad kohad 10€ ringis). Pileti eest saad küll seest joogi või kaks aga ikkagi, ära hellitatud siin sellega et kõik kohad on tasuta või siis tõesti joogi hinnaga (3€ piletiga saad õlle ja 5-6€ kokteili, kusjuures sageli saad ise valida kumba maksad). Ei tahtnud me väga maksta sellist summat ja ega tuttavaid nägusid ka eriti kusagil polnud, kõik olid kuidagi laiali. Läksime koju tagasi Loisi ja teiste juurde ning olime koos nendega kuni nemad lõpuks otsustasid välja minna. Kell oli siis 5:30. Tagasi Churruccas läksime kõik Angharasse (väike rock klubi) ja sealt mingi hetk koju tagasi.
Kolmekuningapäev
5 jaanuari õhtu on Hispaanias samuti suur peoõhtu, sest järgmine päev on kolmekuningapäev, mis on siin väga tähtis riiklik püha. 6 jaanuaril saavad lapsed kinke nagu meil jõulude aegu jne.
Peo osas suht sama stoori nagu uus aasta õhtul, paljudes kohtades, mis muidu on tasuta , peab ostma pileti. Ka meie korteris kordus suht sama stoori. Sama seltskond oli taaskord kohal. Saime ka teada mida saavad pahad lapsed kingiks Hispaanias – süsi. Ilma naljata tegelt ka. Kui Lourdes (Loisi sõbranna) tuli peole jõudis kinkis ta kõigitele pahadele poistele sütt. Tänapäeval on tegemist küll õnneks kivikõva musta suhkruga aga ikkagi, päris lahe traditsioon. Millalgi poole kolme paiku läksime Airiga Churruccasse, et üles otsida Marcelo, keda me rohkem ei näe, sest ta reisib Eurooaps ringi ja saabub tagasi alles jaanuari lõpus kui meie juba läinud oleme. Täpne ajastus nagu meil oli tol õhtul, kõndisime täpselt tänavast alla, kui Marcelo vastu tuli teistega. Koos läksime Viva Zapatasse. Kui me sealt Airiga ära läksime kõndisime me täpselt vastu Pabole ja teistele meie korterist. Läksime siis koos taas Angharasse ja sealt hiljem edasi La Iguanasse (tüüpiline klubi siin). La Iguanas oli ka pilet tol õhtul, aga Lourdes, kes näib kõiki linna turvamehi tundvat, sahkerdas meid kõiki sisse. Peale La Iguanat otsustasime Airiga Marcelo veel kord üles otsida ja ümber nurga keerates seal ta oligi Boom Boom Roomi ees. Pikk peoõhtu sai ka sellega selleks korraks ühelepoole.
No comments:
Post a Comment