Pilte Vigost

Skulptuur Principe tänavalt, mis on tegelikult väga kõrge samba otsas (kõrval paistab maja katus). Principe on üks Vigo põhitänavatest, kus autodel ei ole lubatud sõita ja kus on väga palju eri poode. Pluss sealt saab väga häid sooje vahvelid osta :)

 Eelmise samba kõrval asuv maja, tüüpnäide ilusamatest Vigo majadest. Kõik on ilusasti välja nikerdatud.

 Monument Plaza de la Independencia'l, Plaza America läheduses. Nagu kõik plazad on ka see ringtee.

 Hobuste skulptuur Plaza España'l. Teine põhiline liiklusõlm Vigos. Samuti palju busse eri suundades, ka meie ülikooli buss U2 läheb siit. Tegu on neljarealise ringteega, mille keskel on valgusfoor (ei kujuta ette kuidas Eesti autojuhid sellele reageeriksid) ja lisaks saab seda ka ühest suunast maa alt tunnelist läbida.

 Kalameeste skulptuur + purskkaev Gran Via'l. Gran Via on tähtsaim autotee Vigos. Algab keset kesklinna Urzaizi tänavaga ristudes ja läheb edasi Plaza España'le ja lõppeb Plaza America'l. Kuna Vigo oli (on) Euroopa suurim kalasadam, siis on linnas ka palju merega seonduvat sümboolikat.

 Üks kahest suurest kirikust Vigos. Pildil olev kirik on kohe peopiirkonna Churucca läheduses ja teine asub vanalinnas.

 Mingi tähtsa kindrali monument sadama lähedal pargis.

 Vanalinn. Vigos tähistab see mõiste teistest natuke vanemaid maju sadama piirkonnas, mingit Tallinna laadset vanalinna siin ei eksisteeri. Suveajal on see täis turiste.

 Purskkaev kohe eelmise pildi kõrval, sealsamas vanalinna piirkonnas.

 Tüüpiline tänav Vigos: kitsas, üles või alla minev (Vigo on väga mägine, mingit tasast ala ei ole eriti), ainult suurematel teedel on üle kahe sõiduraja, väga väga palju ühesuunalisi tänavaid.

 Järjekordne ringtee koos monumendiga keskel. Täpsemalt ei tea, kellele pühendatud.

Purskkaev Plaza America'l, mis on siis teine väga tähtis liiklussõlm Vigos. Võib öelda, et tegu on kesklinna ühe äärega (algus oleks sadama piirkonnast). Siit läheb ka teine ülikooli buss U1.

 Roosiaed + labürint + vana maja :) Kõik see asub ühe väga suure pargi El Castrelos juures. Pargist läbi minnes jõuab selle kergelt mõisa taolise hooneni ja selle taga asuvasse parki. Too mõisapark sisaldab endast suurt roosiaeda ja labürinti, mis ka pildil natuke paistab.

 Tüüpiline surnuaed Vigos. Mitte midagi Eesti omade sarnast. Surnuaiad on suht väikesed, too oli healjuhul 50mx50m. Surnuaial on müür ümber ja kõik. Iga  väike ruuduke on üks inimene seal pildil, vägagi teistmoodi kultuur kui meil igastahes.

 

Väga teistmoodi stiilis väike kirik El Castro (suur mägi ja park, keset Vigot) juures.

 Vaade El Castro tipust lahe poole. Suur hoone, mis ees paistab on politseimaja. Kuritegevus ilmselt siis siiski eksisteerib siin, kuigi meie pole siin sellega sisuliselt kogu puutunud.

 El Castro all olev väike purskkaev. Siin võiks veel ära mainida, et Vigo's on üllatavalt palju kohti kust saab vett juua tänaval või siis parkide juures, mis on suvel väga hea . Nagu need linnupurskkaevud noh :)

 

 El Corte Ingles oma jõulutuledes. Tegu on suht üks ühele Tallinna Kaubamajaga. Asub Gran Via alguses ja meie korterist 10m üle tee, nii et poodi pole meil just pikk tee minna.

Lõpetuseks Bua, kass kes meie korteris pesitseb. Algselt meie korterikaaslase Loisi venna kass, aga ta vend kolis Inglismaale ja kass jäi siia. Võib öelda, et iseloomuga kass, kohati paras nuhtlus :)

London ja Porto 11.12.2010 laupäev

Stanstedi lennujaam pole just parim koht, kus oma ööd veeta. Siis kui meie saabusime nii kella 1 paiku öösel olid kõik nö mugavamad variandid magamiseks (toolid) juba kinni. Ülejäänud rahvas magas lihtsalt kusagil seina ääres maas. Otsisime siis endale ka ühe sellise seinaääre ja seadsime end sisse. Turvalisuse pärast vähemalt Stanstedis muretsema ei pea, sest esiteks on lennujaam ise totaalselt pärapõrgus ja seal ei ole kedagi ja teiseks patrullivad lennujaamas öösiti magajate vahel ringi turvamehed, ja neil on ikka tõsiselt suured automaatrelvad käes. Magamisest suurt midagi välja ei tulnud ja nii otsustas Airi kusagil 4 paiku, et läheb pesema., nimelt olime enne avastanud dušširuumi. Samal ajal luegsin mina igavusest mingit infoekraani ja tuli välja, et dušširuumi kasutamine on tasuline ja täpsema info saamiseks pöörduge palun infoletti. No jah, kuna ma seisin infoleti kõrval, siis ma võisin oma silmadega veenduda, et tööl seal kedagi ei olnud. Nii kasutasin järgmisena võimalust, et pesema minna, oma süü, et ukse lahti jätsid. Peale seda läbisime turvakontrolli ja alustasime kohvijoomist. Samuti üritasime leida mulle uut seljakotti, kuna vana sai totaalselt täis pakitud ja lihtsalt rebenes mitmest kohast lõhki, kui luku kinni tõmbasin. Lennujaama hinnad olid siiski natuke liiga kõrged. Erinevalt tulekust toimus seekord kõik graafiku järgi ja lennuk maandus Portos isegi natuke varem kui 9.30.

Kuna samal päeval tulid Portosse ka Kris ja Bob koos veel kahe tšehhiga, siis oli algne mõte koos nendega linna uudistada ja õhtuse bussiga Vigosse minna. Hommikune Vigo buss tuligi täpselt koos seltskonnaga ja me Airiga astusime juba bussi, et nendega ühineda kui bussijuht teatas, et ei ei Portosse ei ole võimalik piletit saada, ainult Vigosse tagasi. Läksime siis Airiga juba teise bussi peale ja just sel hetkel kui Airi oli piletit ostmas tuli joostes Bob ja teatas, et bussijuht võtab meid ikka peale. Läksime siis tagasi ja saimegi peale ja veel pealekauba tasuta ka. Porto kesklinnas maha minnes küsisin bussijuhi käest, et millal täna tagasi Vigosse saab. Vastuseks tuli, et järgmine buss läheb homme õhtul. Nimelt olime Airiga ära unustanud, et on nädalavahetus ja bussid ei sõida. Egas siis midagi läksime koos teistega hostelisse ja kaalusime ka ööseks jäämist, aga nõustusime, et kuna teha on palju oleks tarvis täna siiski kuidagi Vigosse saada. Kuna aega oli selle kiire probleemiga, siis läksime linna avastama. Kõndisime natuke ringi koos teistega Portos, kuni üks hetk nägime vanaaegset turistidele mõeldud trammi. Bob ütles, et ta läheb uurib kas me 3€ eest sõita saame. Peagi olime kõik trammi peal ja seda täiesti tasuta. Trammijuhiks oli üks šotlane, kes meile siis linna ajaloost rääkis ja meid mööda linna ringi sõidutas. Ei tea miks ta küll meile muidu 15€ maksva reisi tasuta tegi, aga ega me ei kurtnud. Edasi otsustasime oma tagasimineku probleemi ära lahendada. Lahendus oli rongijaamas - kella 6ne rong Porto ja Vigo vahel. Hinnaks 12€ ehk sama palju kui bussil, ainuke vahe, et rong sõidab tund aega kauem. Kasutasime oma järelejäänud nappi aega, et veel linna näha ja siis tuligi rongi peale minna. Rongis pidime näitama oma Portugali sisest piletit ehk kuni piirini kehtivat piletit, aga Hispaania poole piletit ei küsinudki meilt keegi. Lõpuks 22.15 olime Vigos ja mõne minuti pärast ka kodus.

London 06.12 - 11.12.2010 reede

Reede hommikul sai ärgatud natuke enne kella 10. Hostelis pakuti hommikusööki kuni 10.30, nii et pidi end üles ajama. Jätsime oma seljakotid päevaseks ajaks hostelisse hoiule ja läksime Camden Town'i otsima. Hostelist sai sinna õnneks suht otse läbi Regent Parki minnes. Natuke möödakõndimist, aga see on täitsa normaalne nähtus. Viimasele päevale oligi plaanitud suht-koht ainult Camden, sest teada oli, et seal ringi jalutades läheb aega. Camden Town on, siis nimelt üks piirkond Londonis, mis on üks suur suur turg. Kui seal peatänaval jalutada, siis kahelepoole jäävad turud ja poed kõikvõimalikkude asjadega. Hakkasime siis vasakult poolt tänavat poode ja turge läbi jalutama. Ka ostuks läks, kui Airi avastas ühe küünlaleti, kus olid väga originaalsed ja ilusad küünlad. Mingi hetk tahtsime lõunat teha ja hakkasime sobivat kohta otsima. Camden Towni eripära on see, et seal on väga palju hiina toidu lette ja kõigis neis on müüjal kahvli otsas väike lihatükike ja nii kui sa mööda kõnnid pistab ta selle sulle nina ette, et näe proovi kui hea liha ja tule osta mult. Kui üks selline müüja pakkus meile veel lisaks hinnasoodustust 4£ asemel 3£ siis saigi tema käest ostetud omale lõunasöök. Teist korda läks ostuks kasutatud raaamatute poes, kus sai pikemalt ringi tuhnitud. Valik lai ja hea, hinnad odavad. Lõpuks sai siis ostetud üks Dan Browni teos 1.50£ eest, ega seljakotis rohkem ruumi ei oleks olnud kah.

Camden Town'ist ära minnes oli väljas juba suht pime ja nii seadsime sammud hostelisse, võtsime oma asjad ja jalutasime poodlemistänavate poole. Kuidagi oli vaja veeta aega kuni südaööni, kuna see oli varaseim aeg  meie lennujaama bussile. Sai uuesti käidud Picadilly Circusel ja seal samas ka metroo jaamas, et ära anda oma Oyster Cardid. Oyster Cardid jäid meil siiski alles, sest nagu välja tuli, siis meie kaartidelt ei suutnud süsteem välja lugeda, kui palju on seal veel raha peal ja seetõttu ei saadud ka meile raha tagasi anda. Öeldi lihtsalt, et kui tahate võite oma 3£ deposiiti tagasi saada, aga kaardi peal olevat ülejäänud raha kahjuks ei saa. Loobusime sellest võimalusest ja jätsime kaardid endale, eks tuleb teinekord tagasi minna.

Järgmisena sai ka hiinalinn lõpuks üles leitud, kerge pettumus kui nüüd ausalt öelda. Peatänaval olid lihtalt restoranid kahelpool ja nurgatagustest kohtadest me ka midagi huvitavat ei leidnud. Ühel tänaval paistis eemalt hoopis Pizza Hut ja sinna me seejärel suundusimegi, et õhtust süüa. Sealt lahkudes oli kell alles 21.30 ja aega veel maa ja ilm, nii me siis jalutasime Westminsteri silla ümbruses ringi ja tegime aega parajaks. Kui oli aeg lõpuks lennujaama bussi poole minna, siis sai ka esimest korda double-decker bussiga sõidetud, nii imelik kui see ka ei tundu siis varasematel päevadel liiklesime me kõige muuga kui nendega. Kuigi meie piletid olid kella ühesele bussile, siis õnneks oli bussis vaba ruumi ja bussijuht võttis meid südaöisele väljumisele. Algas teekond tagasi Vigo poole.

                                          Phoenix hostel