Olukorrast riigis

Eile (kolmapäeval) oli Hispaanias huelga, ehk siis üleriigiline streik. Protestiti siis valitsuse uute plaanide vastu, mis oluliselt nõrgestavad töötajate õigusi, muidugi eesmärgiga majandust aidata, aga ametiühingutele see plaan väga ei meeldi ja nii oligi 24h streik. Siin Vigos tähendas see seda, et peaaegu kõik kohad olid kinni, ülikool kaasa arvatud. Lennu, bussi, rongiliiklus oli minimaalne või olematu, mis tähendas ka seda, et vaene Riina, kes meile külla otsustas tulla veetis öö Barcelona lennujaamas ja saabus siia alles täna hommikul, aga kohal ta nüüd on!
Veel streigist. Täpselt südaööl pandigi kõik pubid, baarid, kohvikud, poed linnas kinni. Ka tänavatele jagus protestijaid juba öösel. Kui mina kell neli öösel, olgem ausad mitte just väga sirgel sammul, koju läksin tuli vastu Hector (tema juures ööbisime me esimesed kaks ööd) ja kutsus mind kaasa tehaseid sulgema. Ma olin juba peaaegu nõus, aga siis ma sain aru, et nad plaanivad tehaste ees protestida hommikuni välja, loomulikult eesmärgiga takistada tööliste tööle minekut, seal kus streigist osa ei võeta. Niigi poolunes läksin ma selle jutu peale koju ära. Magamisest suurt midagi välja ei tulnud, akna all, Kaubamaja laadse poe ees olid protestijad, kes lõugasid ja lasid rakette õhku, linna kohal tiirles kopter ja vähe valgemal ajal marssis suur rahvamass läbi linna.
Kui päevane rahvas oli rahulik ja tegi lihtsalt protestimarssi, siis öised protestijad joonistasid sirpe ja vasaraid, kirjutasid kapitalismi vastaseid asju seintele, mõned kaklesid politseiga ja hunnikus prügikaste lükati ümber, paar tükki pandi põlema ka. Ühesõnaga täielik tsirkus, mida oli hommikul suht huvitav telekast vaadata ja hiljem ise linna peal kahjusid uudistamas käia. Ega siin Vigos tegelikult midagi väga hullu ei olnud, lihtsalt jobusid laamendama jagub igasse linna.

Santiago de Compostela

Täna sai külastatud tuntud palverändurite pealinna Santiago de Compostelat, mis on ühtlasi ka Galiitsia piirkonna pealinnaks. Hommik algas varajase kogunemisega rongijaamas, mis asub õnneks meie kodust vaid 3 minuti jalutuskäigu kaugusel. 10 minutiga grupipilet olemas ja sõit võis alata. Rongid on siin tunduvalt mugavamad ja puhtamad kui kodus. Hind ka vastavalt sellele vähekene kallim. Põhilised asjad, mida linnas vaadata on vanalinn ja katedraal. Kuna linn ise suhteliselt pisike siis ei olnud nende leidmisega ka raskusi. 2010 eriline aasta, kuna vaid iga seitsme aasta tagant saab külastada katedraali kõige pühamat ruumi, kus asuvad säilmed. Meie sinna ei läinud, sest järjekord oli ikka päris pikk. Selle eest käisime teisi ruume vaatamas, mis olid väga võimsad. Tagasi tulekuga tekkis pisikesi probleeme. Tahtsime taas osta grupipiletit aga kuna väidetavalt oli rongi saabumiseni liiga vähe aega (15 minutit) siis ei tahetud seda meile müüa. Anti mingi number, kuhu kästi helistada ja mingit autoriseerimisekoodi või kinnitust küsida. Keegi muidugi sellele kõnele ei vastanud. Läksime tädikese juurde tagasi ja siis helistas ta ise kuhugi ja ütles, et sai loa meile see pilet müüa. Selleks ajaks olime oma rongist maha jäänud ning olime sunnitud järgmist ootama. See oli aga kiirrong, mis maksis rohkem ning kokkuvõttes ei olnud mitte mingit rahalist vahet. Saime vaid oma närve kulutada ja imestada kuidas siin asjad toimivad. Nüüd pequeña  siesta ja siis grande fiesta :)

17 - 21 de Septiembre

Nüüdseks on meil edukalt hispaania keele test tehtud. Saime A2 tasemele :). Kuna test oli valikvastustega siis ei olnud seda väga raske teha. Tuli lihtsalt mingile vastusele ring ümber tõmmata ja nii peaaegu 70 küsimuse kohta. Meile see sobis vägagi, kuna nädalavahetusel ei olnud just kõige rohkem aega ja tahtmist õppimisega tegeleda. Aru me väga ei saanud, mida need laused seal tähendasid aga sellegi poolest teadsime mis on õige vastus :). Homsest hakkab meil tavakeele õpe pihta, mis peaks vähekene parem olema, kuna see kestab neli kuud. Aega rohkem õppida ja asju selgeks teha.
Täna saime enda tunniplaani valmistamisega ka hakkama. Tüütu seda teha, sest valikuid, millise grupi tunnis käia, on palju. Põhimõtteliselt on igaks nädalaks erinev plaan, sest praktika ajad ei ole siin kindlalt paigas vaid on liikuvalt. Homme läheme ka viimaseid paberi asju ajama. Kuna me vahetasime osad ained ära siis on vaja ka TTÜsse uued paberid saata. Hakkame siis õppima matemaatikat, ökonomeetriat, infosüsteeme ja mingi sugust neti asja.
Mina olen käinud kasutamas ka sportimise võimalusi. Hetkel küll vaid rattaga metsas sõitmas käinud ja staadionil jooksmas aga selle eest on need väga head olnud. Ma küll ei tea miks aga kaks brasiilia kutti, kes minuga eile kaasa tulid, enam seda ei tee. Märt oli neid teel koju bussis näinud. Oli kuulnud kuidas nad kurtsid kivide, juurikate ja okste üle. Nad olid päris palju kriimustada saanud. Mulle igatahes meeldib ja püüan ikka nädalas kaks korda metsas seiklemas käia. Loodan, et Märt saab ka ruttu oma külmetusest jagu ning ühineb minuga :).
Täna saame ka endale pesumasina... Juhhuuuuuu saab riideid pesta :) Nüüd veel vaja triikraud hankida, sest nagu meile selgeks tehti siis kohalikud väga siin triikimisega ei tegele.
Pühapäeval nägime RedBulli võistlust. Kokku osales 68 meeskonda, kes olid valmistanud endale masina, millega siis hataka mäest alla sõitma. Kohati oli seda igav vaadata, sest pmst kõik masinad olid korralikult ehitatud ja väga ära ei lagunenud ja vastu heinapalle ei sõitnud.

Soy de estonia, no hablo espanol

Ja nii ongi kool hakkas pihta. Esmaspäeval sai siis ilusti 9ks kooli mindud. Kool kestabki maksimaalselt 9-14 (tavaained siis, mis on su tunniplaanis kohustuslikud). Meie väljavalitud ained tol päeval jäid enesestmõistetavalt ära :D. Esmakursuslastel oli aktusepäev ja vsjoo ja kuna meil oli kaks ainet esimeselt kursuselt, siis passisimegi lihtsalt 3ni ülikoolis kuni hakkas hispaania keele õpe.

Teisipäev oli juba teine lugu. Hommikul 9-11 juhtimine. Tundus normaalne õppejõud, viskas nalja ja oli väga aktiivne tund, koguaeg suhtles üliõpilastega. Üks pisike miinus, me ei saanud mitte midagi aru, mis tunnis toimus :D. See, mis koitis tundus väga sarnane juhtimisele tunnile TTÜ-s, aga kuna väga aktiivne suhtlemise tund ja eksami peab tegema hispaania keeles, siis jääb ära ja sinna ainesse me rohkem ei lähe. Õppejõuga suhtlemine pärast loengut nägigi konkreetselt välja nii, et mina olen Eestist ja hipaania keelt ei räägi, mille peale ütles õppejõud, et tema inglise keelt ei räägi. Ja nii läks päev otsa kõigiga. Kuidagi sai ikka jutud räägitud, mis vaja.

Teine aine 11-12, pidi olema (on) juhtimise infosüsteemid. Õppejõud sisenes, rääkis 40 minutit tahvli ees ilma, et oleks midagi kuhugi kirjutanud või slaide näidanud ja seejärel lahkus, ilma et me oleks temaga rääkida saanud. Mida ta rääkis või mis toimus, pole õrna aimugi. Taga istusid üks tsehh ja tšiili tüüp, kes rääkisid pärast, et oligi imelik õppejõud ja nemad ka päris täpselt aru ei saanud, mismoodi see aine välja näeb.

Viimaseks 12-2 ökonomeetria. Esimene aine, kus on internetis kõik vajalik olemas (kasulik kui kohapeal väga veel ei koida, mis toimub) ja väga normaalne õppejõud, oli isegi nõus meiega pilti tegema.

Pika päeva lõppu veel 4 tundi hispaania keele klassi nagu ikka.

Kolmapäevane koolipäev koosnes esialgu matemaatikast ja ajaloost. Matemaatika oli lihtne, no ikka väga lihtne. Õppejõust sai ka mingil määral aru, kui ta oma funktsioonidest seal seletas. Pärast rääkisime temaga ka veel asjad üle, et kuidas ikka seda ainet läbida. Ja ajalugu, no sinna me ei läinud ja ei lähe ka. Mõttetu kuulata kaks tundi hispaania keeles ajaloo loengut, mida sa eriti aru ei saa. Selle asemel ajasime spordihoone keerulise paberimajanduse korda. 35€ ja terve semester saad käia jõusaalis, kossusaalis, tennist mängida, jalgratast laenata ja õue sõitma minna jne. ühesõnaga väga super. Ja taas kord 4 tundi hispaania keelt päeva lõpetuseks. Vot selline on see koolielu siin hetkel.

Väheke rohkem pilte ka ülikoolist ja selle ümbruses.

Elu praeguseni

Esimene nädal keelekursust on läbi. Keele oskus on mas o menos, rohkem menos. Teine õppejõud David on vähekene rangem kui Maria. Davidile meeldib panna meid pisikestes gruppides (inimesed erinevatsest rahvustest) rääkima ja harjutusi tegema. Inglise keelt tema tunnis ei või üldse kasutada. Kui temalt mingi sõna tähendust küsitakse, siis teeb ta selle käte-jalgade või google abiga selgeks.Pisike video ka teile meie keeleõppimise viisidest :)



Meie esimesed Erasmuse peod ka ka külastatud :). Põhiline peo kogunemise koht on Ursaiz 1, kus elavad 8 erasmuslast koos (kõik meie keele õppe grupist). Põhiline jook, mida seal juuakse on calimocho, mis on punase veini ja karastusjoogi segu. Põhiline peo tänav on Churruca, mis õnneks meie kodule lähedal. Kombeks on käia õhtu jooksul mitmes erinevas kohas. Kõik kohad on Eesti mõistes pisikesed, umbsed ja suitsused. Normaalne välja mineku aeg on 1-2, õige pidu hakkab alles 3st. Koju minnakse 5-6.

Eile, laupäeval, käisime ranna mõnusid nautimas. Õnneks väga varakult sinna ei läinud, muidu oleksime päris ära kõrbenud. Vesi oli meie jaoks super soe. Teiste jaoks olime kui kaks hullu Eestist, kes ujuvad nende jaoks mõistmatult külmas vees.

Meie jaoks sai lahendatud ka kolimise mõistatus. Trepikojad on siin nii kitsad tänu liftidele, et sealt väga midagi üles ei too. Selle asemel kasutatakse kraanat.

Täna käisime linna vähekene jälle avastamas. Istusime sadamas kai peal ja valisime ühe mäe ning läksime seda vallutama. Paari tunnine retk tasus ennast igati ära. Piltilus vaade avanes linnale ja lahele. Lisaks nägime ka seda mis on teisel pool mäge. Mäe tipus oli kirik, mille torni pärast tahtsime sinna minna, et saaks võimalikult kõrgelt linna ja loodust vaadata. Meie kahjuks oli see kirik kinni.

Esimene koolipäev või midagi sarnast

Hommikul midagi olulist täna ei juhtunud. Pärastlõunal oli kooli minek, algas hispaania keele kiirkursus. Seda on meil järgmised kaks nädalat. Seal veel saab nalja. Tempo on tohutu, peab ikka vaeva nägema. Rahvast on ka igalt poolt - poolast, saksast, tsehhist, horvaatiast, soomest ja terve hunnik brasse ja portugiise, miks nemad küll seal on ei tea, sest arusaamise ja rääkimisega neil eriti probleeme pole. Kursusel on kaks õppejõudu, tänane Maria oli ülipositiivne ja energiline seal klassi ees. Vaheajal küsis meilt lollimatelt, kas me ikka aru saame ja ega raske pole. Kui te veel aru ei saanud siis hispaania keelt õpetatakse siin enesestmõistetavalt hispaania keeles. Vot nii. Mingid inglise keelsed seletused tulid ka vahele, aga ega ta väga seda keelt rääkida ei tahtnud. Üldiselt olime tublid ja saime aru mis toimus lihtaslt mõte ei liigu vahest kaasa nii kiiresti kui oleks vaja. Huvitav oli veel see, et koguaeg pidid noogutama ja jaatama, et ikka kõigest aru said, muidu küsis kohe, et mis viga või kas said
aru. Näide meie tunnist kah. Seda sama asja laulis terve klass kaasa :D.  Nii et õppige selgeks.

Leboooooooooo

Pühapäev on siinkandis puhkepäev. Sisuliselt kõik kohad on kinni, vahest mõni suurem keskus ja turistide meelispaigad on lahti. Esimene päev kus mingit äratust ei pannud ja enne lõunat ei ärganud. Päeva peale läksime vanalinna otsima. Väidetavalt mingi väike kohake on mida siin nimetatakse vanalinnaks. Tegelikkus on see, et vanalinnaga on seal väga vähe pistmist. Meie arvates nägi välja nagu ülejäänud linngi, lihtsalt turiste oli täis. Täielik pettumus ja kalaturgu, mis seal peaks olema me ka ei leidnud. Eks teine kord otsib. Ainuke pilti väärt asi seal on kirik.

Tee peale jäi ka sadam, kus seisis ligi 300m turistillaev.

Kohe vanalinna kõrval oli midagi geto taolist, mingi väike linnaosa kus elavad vist küll ainult mustanahalised, kedagi muud seal näha polnud.

Jalutasime siis tagasi ja otsisime rongijaama üles. See on ikka õige ligidal- kodust mingi 5 minutit. Rongid olid korralikud. Kodus sai hindu ka uuritud, kui kõrvallinna saab 3€, siis Barcelona oma 15h sõiduga oli 70€, ehk kallim kui lennukiga minna. Ega rohkem polegi plaanis midagi teha täna, lebotamine jätkub:D
Veel huvitavatest tähelepanekutest. Prügikorraldus. Prügikaste on kogu linn täis ja ikka eraldi erinevatele asjadele. Tänu sellele on linn vägagi puhas. Prügiautod tulevad südaöösel ja sõidavad otse prügikasti kõrvale ning auto tõstab ja tühjendab ise prügikasti ära ei mingit lisa inimjõudu. Prügikasti avatakse üldse jalaga kangile astudes- väga hügieeniline. Sellised siis nad peaaegu igal tänaval on:

Sábado 4.Septiembre

Päev algas taas suhteliselt varakult kiire hommikusöögiga ja asjade haaramisega. Suunaks seekord meil siis sadam, kust viis praam meid Islas Cies'ile. Kuna varasem praam oli täis siis pidime 1,5 tundi järgmist ootama. Aega tegime parajaks kohalike kauplejate kraami uudistades. Sealt sain ka endale pisikese kotikese soetatud. Muidugi kauplesin ka hinnast 10€ alla (alguses taheti 20€, sain 10€'ga).
Sõit saartele kestis umbes tunnikese. Vahepeal oli pisike peatus ka Cangases, kust tuli inimesi veelgi pardale. Terve tee sinna avanes lihtsalt suurepäraseid vaatepilte. Saar, kuhu me läksime, on looduskaitse ala. Algseks sihiks seadsime endale tuletorni vallutamise, mis asus saare kõige korgemas tipus. Kõrgus merepinnast 197 meetrit. Teerada tippu oli väga käänuline ja pidevalt üles mäge. Aga see vaev tasus ennast kuhjaga ära. Tipus sai ka pisike piknik peetud ning Riina ja Sirle oma kõnedega kadedaks tehtud :). Muidugi ei saanud me ka jäta võimalust kasutamata ja käisime helesinises ookeanis ujumas. Vesi oli tänu kehvale tuulesuunale suhteliselt jahe (u 18'C) aga selle eest vägagi kosutav. Edasi suundusime esimesse randa peesitama, milleks oli meil veel aega 1,5 tundi.
Nagu öeldakse, siis pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna....

 

htul käisime ka Centor Comercial Gran Via'ga lähemalt tutvust tegemas. No see on ikka päris suur keskus. Toidukas õnneks ka suur (meie jaoks on see Prisma). Tirisime oma kraami koju, sõime ja hakkasime blogi kirjutama :)

Reedene päev

Reede algas nagu ikka meil päevad siin nii 9 paiku. Esmane ettevõtmine oli pangas käik, et saada endale bussikaart. Ühistransport on siin nimelt selline, et mingeid kuukaarte pole olemas, maksad iga sõidu eest. Sulas siis on 1,17€, kaardiga 0,69€ üks ots. Seda kaarti saab ainult Caixanova pangast ja siis automadist paned sinna raha peale. Bussis lähed peale ainult eestuksest (nagu korralik eurooplane) ja paned oma kaardi aparaati ning ootad klõpsu.

Me otsustasime siis kodule kõige lähemal asuvasse kontorisse minna. Ei mingeid järjekorra numbreid, elav järjekord on pangas. Meile sattus mingi papi, kes enesestmõistetavalt inglise keelt ei rääkinud. Näitasime paberid ette ja kuidagi suhtlesime ka temaga, kohati kõrvalt mingi teine teenindaja aitas teda ja küsis omas inglise keeles meilt asju. Lõpuks näidati näppudelt, et 10 päeva ja siis tulge järgi. Meie aga olime ülikoolist aru saanud, et kohe peaks ka mingi kaardi saama, aga kuna küsida ei osanud siis ei antud meile midagi sealt ja nii me tulema tulimegi sealt. Bussikaardi jama lõppes ülikoolis, kui me sealsesse panka läksime lootuses, et seal räägitakse inglise keelt. No ei räägitud, aga kõrval olnud brasiillane rääkis (Airi sebis ära sai numbri ka :D). Tulemus: anti paber, tühjade lahtritega, midagi täitma ei pidanud, panid allkirja paberi alla ja said asenduskaardi, millega sõita kuni päris kaardi saad. Asenduskaardil on muidugi veel oma hind 0,81€ ots.

Ülikoolis käisime ka siis nagu öeldud. Tegime tutvust majandusteaduskonnaga. Kõigepealt läksime trepist ülesse ja küsisime et kust leida oma koordinaatorit. See peale helistati ja erasmuse koordinaator ilmus ise kohale ja viis meid oma kabinetti. Suhtumine nagu siin siiamaani ikka - ülipositiivne. Kooliasjadest saime teada, et võtke mis aineid tahate, et nagu täiesti ükskõik kust ja mida. Tunniplaan pange ise kokku jne. Põhimõtteliselt käige septembris erinevatel ainetel ja vaadake mis meeldib ja kui õppejõuga on probleeme andke teada. Väga OK suhtumine.

Pilte ka kohast:

Nii edasi. Kell 16.00 läksime koos Hectoriga korterit vaatama, viimast lootust. Koolist öeldi ka, et rohkem kontakte nad meile väga anda ei taha. Korter asus meie elukoha vahetus läheduses Rua de Ecuadoril (üldse on siinkandis palju riikide nimedega tänavaid). Omanik Lois võttis meid vastu ja näitas korterit. Kolm tuba, elutuba, köök, vannituba, mingi väike siseõues istumisekoht. Raha küsiti nii keskmiselt ja ega väga odavamalt kusagilt enam Septembris ei saa ka, nii et pikka mõtlemist polnud ja võtsime kaks vaba tuba ära. Järgnes kolimine, mis läks suht kiiresti, kuna tõesti vana elukoht oli vast vaevu 500m eemal. Lois ise elab siin ainult nädalavahetustel nagu me aru saime, muidu elab koos vanematega kusagil. Teine korteris pesitsev inimene David on mingi ta sõber, kellel on mingi sarnane lugu, täpselt ei tea, sest see tüüp inglise keelt eriti ei räägi. Kolmandaks asukaks on kass Bua, kes joob vett otse kraanist:D. Asukohaks on meil siis nüüd Rua de Ecuador 73, 1b. Maakeeli teisel korrusel. Siin on üldse maapeal ehk nullkorrusel ehk Eestis esimesel korrusel ainult poed ja baarid ja asutused, seal ei ela kedagi. Otse meie allgi on kohvik või tegelt suisa kaks ja ületee on El Corte Ingles ehk eestlase arusaama järgi Kaubamaja (jah seesama seal Gonsiori tänaval). Sama kallis ja väga sarnane ka muidu. 

PS samal päeval sai ostetud ka kohalikud kõnekaardid, kui keegi tunneb tungivat vajadust siis küsige ja me ütleme numbrid. Eesti numbritelt saab ka meid kätte lihtsalt neid ei kanna kaasas koguaeg.

Esimene päris päev Vigos

Hommikul oli varajane äratus, et minna ülikooli, kus meid ootasid Nieves ja Hector. Bussisõit sinna võtab aega 15-40 minutit. Suur kõikumine selle pärast, et pmst terve tee läheb üles mäge. Aga vaade on selle eest ilus (kui just udu ei ole, kes peaks meie andmete kohaselt hetkel TLÜs õppimas olema). Hoiatati, et kui me mingi hetk metsa vahele bussiga satume, et siis on kõik OK. Ja nii ka õnneks oli. PS! Metsikud hobused ja lambad on seal piirkonnas tavaline nähtus.
Esimese asjana oli minek rahvusvaheliste suhete osakonda, kus saime endale kolm korteri aadressit, üliõpilaspileti ja meili aadressi koos paroolidega. Jeeeee :).
Sealt trepist läksimegi üles.














Siis käisime keeltekeskuses keelekursuse asju ajamas. Kusjuures peaks kindlasti ka mainima seda, et mõlemas kabinetis oli mitu inimest sees, ruum ise oli pisike ja palju ehmund nägudega võõraid õpilasi, kes ei jaganud ära mida tegema peavad. Lõunaks sõime super head võikut :) Hind:2.20€














Korteri saaga: esimene kohtumine oli 16.00 Rua de Lopez Mora. Hind mõistlik aga koht ise mitte. Seega lootused kahel järgmisel. Teine kohtumine oli 18.00 Praza de Indepenzia lähedal. Korter ise oli väga hea ja ilus, omanik normaalne aga liiga palju tahtis saada raha. Seega jäid lootused meie viimasele kohtumisele, mis oli järgmisel päeval.
















Esimese korteri juurde läksime üle suure mäe (loe:pargi; vaata ülevalt). Sinna peame kindlasti millalgi piknikule minema :). Kortereid tuli appi hindama ja tõlgiks olema ka Hector (ülikoolist), kes oli meie arvamuste ja otsustega päri. Vahepeal käisime ka kohalikke shoppamis kohti otsimas. No neid ikka andis siin leida. Ei ole just kerge ära tunda keskust, mis asub kohati maa peal ja kuus korrust maa-all ja kohati kolm korrust maa peal ja ülejäänud all pool. Segane sai aga kui pildid juurde paneme siis saate aru. Meil ikka võtab veel aega mägedega harjumine.
Peale viimast korteri vaatamist läksime tagasi koju Hernan Cortes'i, pisike õhtusöök, meilide lugemine ja voodisse teki alla pugemine.