Stanstedi lennujaam pole just parim koht, kus oma ööd veeta. Siis kui meie saabusime nii kella 1 paiku öösel olid kõik nö mugavamad variandid magamiseks (toolid) juba kinni. Ülejäänud rahvas magas lihtsalt kusagil seina ääres maas. Otsisime siis endale ka ühe sellise seinaääre ja seadsime end sisse. Turvalisuse pärast vähemalt Stanstedis muretsema ei pea, sest esiteks on lennujaam ise totaalselt pärapõrgus ja seal ei ole kedagi ja teiseks patrullivad lennujaamas öösiti magajate vahel ringi turvamehed, ja neil on ikka tõsiselt suured automaatrelvad käes. Magamisest suurt midagi välja ei tulnud ja nii otsustas Airi kusagil 4 paiku, et läheb pesema., nimelt olime enne avastanud dušširuumi. Samal ajal luegsin mina igavusest mingit infoekraani ja tuli välja, et dušširuumi kasutamine on tasuline ja täpsema info saamiseks pöörduge palun infoletti. No jah, kuna ma seisin infoleti kõrval, siis ma võisin oma silmadega veenduda, et tööl seal kedagi ei olnud. Nii kasutasin järgmisena võimalust, et pesema minna, oma süü, et ukse lahti jätsid. Peale seda läbisime turvakontrolli ja alustasime kohvijoomist. Samuti üritasime leida mulle uut seljakotti, kuna vana sai totaalselt täis pakitud ja lihtsalt rebenes mitmest kohast lõhki, kui luku kinni tõmbasin. Lennujaama hinnad olid siiski natuke liiga kõrged. Erinevalt tulekust toimus seekord kõik graafiku järgi ja lennuk maandus Portos isegi natuke varem kui 9.30.
Kuna samal päeval tulid Portosse ka Kris ja Bob koos veel kahe tšehhiga, siis oli algne mõte koos nendega linna uudistada ja õhtuse bussiga Vigosse minna. Hommikune Vigo buss tuligi täpselt koos seltskonnaga ja me Airiga astusime juba bussi, et nendega ühineda kui bussijuht teatas, et ei ei Portosse ei ole võimalik piletit saada, ainult Vigosse tagasi. Läksime siis Airiga juba teise bussi peale ja just sel hetkel kui Airi oli piletit ostmas tuli joostes Bob ja teatas, et bussijuht võtab meid ikka peale. Läksime siis tagasi ja saimegi peale ja veel pealekauba tasuta ka. Porto kesklinnas maha minnes küsisin bussijuhi käest, et millal täna tagasi Vigosse saab. Vastuseks tuli, et järgmine buss läheb homme õhtul. Nimelt olime Airiga ära unustanud, et on nädalavahetus ja bussid ei sõida. Egas siis midagi läksime koos teistega hostelisse ja kaalusime ka ööseks jäämist, aga nõustusime, et kuna teha on palju oleks tarvis täna siiski kuidagi Vigosse saada. Kuna aega oli selle kiire probleemiga, siis läksime linna avastama. Kõndisime natuke ringi koos teistega Portos, kuni üks hetk nägime vanaaegset turistidele mõeldud trammi. Bob ütles, et ta läheb uurib kas me 3€ eest sõita saame. Peagi olime kõik trammi peal ja seda täiesti tasuta. Trammijuhiks oli üks šotlane, kes meile siis linna ajaloost rääkis ja meid mööda linna ringi sõidutas. Ei tea miks ta küll meile muidu 15€ maksva reisi tasuta tegi, aga ega me ei kurtnud. Edasi otsustasime oma tagasimineku probleemi ära lahendada. Lahendus oli rongijaamas - kella 6ne rong Porto ja Vigo vahel. Hinnaks 12€ ehk sama palju kui bussil, ainuke vahe, et rong sõidab tund aega kauem. Kasutasime oma järelejäänud nappi aega, et veel linna näha ja siis tuligi rongi peale minna. Rongis pidime näitama oma Portugali sisest piletit ehk kuni piirini kehtivat piletit, aga Hispaania poole piletit ei küsinudki meilt keegi. Lõpuks 22.15 olime Vigos ja mõne minuti pärast ka kodus.
No comments:
Post a Comment