Reede algas nagu ikka meil päevad siin nii 9 paiku. Esmane ettevõtmine oli pangas käik, et saada endale bussikaart. Ühistransport on siin nimelt selline, et mingeid kuukaarte pole olemas, maksad iga sõidu eest. Sulas siis on 1,17€, kaardiga 0,69€ üks ots. Seda kaarti saab ainult Caixanova pangast ja siis automadist paned sinna raha peale. Bussis lähed peale ainult eestuksest (nagu korralik eurooplane) ja paned oma kaardi aparaati ning ootad klõpsu.
Me otsustasime siis kodule kõige lähemal asuvasse kontorisse minna. Ei mingeid järjekorra numbreid, elav järjekord on pangas. Meile sattus mingi papi, kes enesestmõistetavalt inglise keelt ei rääkinud. Näitasime paberid ette ja kuidagi suhtlesime ka temaga, kohati kõrvalt mingi teine teenindaja aitas teda ja küsis omas inglise keeles meilt asju. Lõpuks näidati näppudelt, et 10 päeva ja siis tulge järgi. Meie aga olime ülikoolist aru saanud, et kohe peaks ka mingi kaardi saama, aga kuna küsida ei osanud siis ei antud meile midagi sealt ja nii me tulema tulimegi sealt. Bussikaardi jama lõppes ülikoolis, kui me sealsesse panka läksime lootuses, et seal räägitakse inglise keelt. No ei räägitud, aga kõrval olnud brasiillane rääkis (Airi sebis ära sai numbri ka :D). Tulemus: anti paber, tühjade lahtritega, midagi täitma ei pidanud, panid allkirja paberi alla ja said asenduskaardi, millega sõita kuni päris kaardi saad. Asenduskaardil on muidugi veel oma hind 0,81€ ots.
Ülikoolis käisime ka siis nagu öeldud. Tegime tutvust majandusteaduskonnaga. Kõigepealt läksime trepist ülesse ja küsisime et kust leida oma koordinaatorit. See peale helistati ja erasmuse koordinaator ilmus ise kohale ja viis meid oma kabinetti. Suhtumine nagu siin siiamaani ikka - ülipositiivne. Kooliasjadest saime teada, et võtke mis aineid tahate, et nagu täiesti ükskõik kust ja mida. Tunniplaan pange ise kokku jne. Põhimõtteliselt käige septembris erinevatel ainetel ja vaadake mis meeldib ja kui õppejõuga on probleeme andke teada. Väga OK suhtumine.
Nii edasi. Kell 16.00 läksime koos Hectoriga korterit vaatama, viimast lootust. Koolist öeldi ka, et rohkem kontakte nad meile väga anda ei taha. Korter asus meie elukoha vahetus läheduses Rua de Ecuadoril (üldse on siinkandis palju riikide nimedega tänavaid). Omanik Lois võttis meid vastu ja näitas korterit. Kolm tuba, elutuba, köök, vannituba, mingi väike siseõues istumisekoht. Raha küsiti nii keskmiselt ja ega väga odavamalt kusagilt enam Septembris ei saa ka, nii et pikka mõtlemist polnud ja võtsime kaks vaba tuba ära. Järgnes kolimine, mis läks suht kiiresti, kuna tõesti vana elukoht oli vast vaevu 500m eemal. Lois ise elab siin ainult nädalavahetustel nagu me aru saime, muidu elab koos vanematega kusagil. Teine korteris pesitsev inimene David on mingi ta sõber, kellel on mingi sarnane lugu, täpselt ei tea, sest see tüüp inglise keelt eriti ei räägi. Kolmandaks asukaks on kass Bua, kes joob vett otse kraanist:D. Asukohaks on meil siis nüüd Rua de Ecuador 73, 1b. Maakeeli teisel korrusel. Siin on üldse maapeal ehk nullkorrusel ehk Eestis esimesel korrusel ainult poed ja baarid ja asutused, seal ei ela kedagi. Otse meie allgi on kohvik või tegelt suisa kaks ja ületee on El Corte Ingles ehk eestlase arusaama järgi Kaubamaja (jah seesama seal Gonsiori tänaval). Sama kallis ja väga sarnane ka muidu.
PS samal päeval sai ostetud ka kohalikud kõnekaardid, kui keegi tunneb tungivat vajadust siis küsige ja me ütleme numbrid. Eesti numbritelt saab ka meid kätte lihtsalt neid ei kanna kaasas koguaeg.
1 comment:
Tundub, et teil läheb seal väga hästi. Lahe on lugeda mis te seal teete. Mul tädi läks just tagasi Hispaaniasse (Granadasse), seal pidi kuumalaine 40 kraadi olema, meil on külmalaine 8 kraadi :) On vist põhjust kade olla :D
Post a Comment