Elu praeguseni

Esimene nädal keelekursust on läbi. Keele oskus on mas o menos, rohkem menos. Teine õppejõud David on vähekene rangem kui Maria. Davidile meeldib panna meid pisikestes gruppides (inimesed erinevatsest rahvustest) rääkima ja harjutusi tegema. Inglise keelt tema tunnis ei või üldse kasutada. Kui temalt mingi sõna tähendust küsitakse, siis teeb ta selle käte-jalgade või google abiga selgeks.Pisike video ka teile meie keeleõppimise viisidest :)



Meie esimesed Erasmuse peod ka ka külastatud :). Põhiline peo kogunemise koht on Ursaiz 1, kus elavad 8 erasmuslast koos (kõik meie keele õppe grupist). Põhiline jook, mida seal juuakse on calimocho, mis on punase veini ja karastusjoogi segu. Põhiline peo tänav on Churruca, mis õnneks meie kodule lähedal. Kombeks on käia õhtu jooksul mitmes erinevas kohas. Kõik kohad on Eesti mõistes pisikesed, umbsed ja suitsused. Normaalne välja mineku aeg on 1-2, õige pidu hakkab alles 3st. Koju minnakse 5-6.

Eile, laupäeval, käisime ranna mõnusid nautimas. Õnneks väga varakult sinna ei läinud, muidu oleksime päris ära kõrbenud. Vesi oli meie jaoks super soe. Teiste jaoks olime kui kaks hullu Eestist, kes ujuvad nende jaoks mõistmatult külmas vees.

Meie jaoks sai lahendatud ka kolimise mõistatus. Trepikojad on siin nii kitsad tänu liftidele, et sealt väga midagi üles ei too. Selle asemel kasutatakse kraanat.

Täna käisime linna vähekene jälle avastamas. Istusime sadamas kai peal ja valisime ühe mäe ning läksime seda vallutama. Paari tunnine retk tasus ennast igati ära. Piltilus vaade avanes linnale ja lahele. Lisaks nägime ka seda mis on teisel pool mäge. Mäe tipus oli kirik, mille torni pärast tahtsime sinna minna, et saaks võimalikult kõrgelt linna ja loodust vaadata. Meie kahjuks oli see kirik kinni.