Algus

Mõtlesime Airiga, et peaks ka midagi ikka kirjutama, eks paistab, mis välja tuleb ja kaua me seda jura kirjutada viitsime:D
Ehk siis algusest (kolmapäev):
Äralend oli Tallinnast 6:40 ehk äratus juba 4 kandist. Kõik algas probleemi vabalt ja peagi olime Kopenhaagenis. No see on ikka üks pikk lennujaam ja kuna meil aega oli siis käisime ühe tiiru ära ka otsast otsa. Kopenhaagenist ära saamine oli juba pikem ootamine. Kõigepealt käsutati kõik kiiresti-kiiresti lennukisse, et kohe on ikka vaja õhku tõusta ja kiirustame nüüd inimesed. Tegelikkus oli see, et kui kõik olid lennukis, siis tuli tehniline rike ja oligi vsjoo. Tund aega lennukis passimist ja siis alles sai õhku tõusta. Probleem oli kütusepaagis, pumpasid seda ühest paagist teise. Järgmine peatus Barcelona. Pileti järgi maandusime teises terminalis ja vaja oli minna esimesse. No mis see siis ära ei ole. Jalutasime siis lennujaama teise otsa ja tagasi, aga ainult mingid A,B,C ja ei mingit teist terminali. Lõpuks infost seletati, et minge aga õue bussi peale ja sõitke esimesse terminali. Buss leitud ja terminal leitud. Esimene terminal on ikka tükk maad eemal ja veel suurem kui teine. Barcelona lennujaama turvakontroll on ikka päris range: Absoluutselt kõik asjad tuli taskust eemaldada ja Airi pidi isegi kingad jalast võtma ja turvatädi oli ikka väga konkreetne oma olekuga. Lennujaamas saime passida õige mitu tundi. Väike söök ja tulutu üritus internetti saada. Viimane lend lõpuks siis Vigosse ja kohal me olimegi 19:30.
Lennujaamas ootasid meid Nieves ja Hector, Vigo Ülikooli vabatahtlikud. Kuna bussiga ei viitsinud kolistada võtsime takso. Hector läks otse teed minu mõistes taksodest mööda mingi auto juurde, kus oli katusel mingi roheline torbik (neid oli seal veel hulgi) ja küsis kas tüüp viib meid ära. Mina mingit taksomeetri sarnast asja igastahes ei näinud, Airi väitis, et midagi ikka oli. Igastahes jõudsime Hernan Cortesi tänavale kohale. Ja see nagu iga teine kesklinna tänav on ühesuunaline ja kitsas, mis tähendab, et taksojuht parkis lihtsalt keset teed ja kõik ootasid rahulikult kuni me oma asjadega tee pealt ära kaome. Arve 21.50€, suht kallis, aga tol hetkel suht savi. Järgmine samm helistada teisele Hectorile, kes meile öömaja pakkuma pidi seal tänaval kusagil ega me ei teadnud siis täpset aadressi või kas keegi kodus on . Hector magas ja ei saanud minust mitte midagi aru, Nieves siis seletas talle hispaania keeles, mis toimub ja mis me tahame. Maja oli seal samas ja kolmas korrus (ehk neljas Eestis). Hector võttis meid unise näoga kenasti vastu. Korteris oli 6 tuba ja kõik peale tema oma tühjad hetkel, nii et võisime võtta ükskõik millised toad ise tahtsime. Nievesiga leppisime kokku, et näeme homme hommikul Ülikooli juures 10:30. Asjad ära pandud käisime Hectoriga mingis kõrvaltänava väiksemas poes. Hinnad nagu Eestis, mõni asi odavam teine kallim. Hiljem käisime Airiga ümbruskonnaga tutvumas, põhiliselt selleks, et homne bussipeatus üles leida. Väike jalutuskäik läks natuke pikemaks, sest enesestmõistetavalt me eksisime natuke ära, piisavalt et käia siuke pikem ring. Lõpuks jõudsime ikka õigesse kohta tagasi kusagil 10 läbi.
Õhtul ajasime veel Hectoriga juttu ja andsime talle üle Vana Tallinna. Sellel keerati kohe kork maha ja valati pits täis. Teine pits valati täis mingit koorelikööri sarnast asja ja anti mulle. Hector hoiatas, et kange kraam ja nii oligi. Ei ole mina nii kanget likööri veel joonud. Mingi kohalik kraam, ei saanudki aru millega täpselt tegu oli. Ja oligi kõik päev läbi. Üks väga pikk päev.