(18.10-24.10)
Kool, kool, kool. Võib öelda, et hommikuti on tore magada küll, aga õhtu kella üheksani ülikoolis olla ei ole üldse tore. Nimelt tunniplaan on meil siin suht segane ja nädalast nädalasse muutuv ja nii juhtuski, et see nädal sai lausa kaks õhtut koju tuldud pimedas ja viimaste bussidega. No ei meeldi mulle. See nädal sai ka esimest korda külastatud loengut aines, kus meile hakatakse HTML õpetama, loeng oli enamvähem loogiline eks paistab, mis esimeses praktikas juhtuma hakkab.
Reedel täiesti koolivabal päeval tulime vabatahtlikult ülikooli. Seda siiski mitte õppimise eesmärgil, vaid hoopis selleks, et ülikooli kõrval asuvat mäge vallutama minna. Seltskond sedapuhku 2 eestlast, 2 sakslast, 3 poolakat. Alguses liikusime natuke vales suunas ja seiklesime kuskil võsas, aga polnud hullu peagi oli teeots käes. Mäkketõus oli parajalt pikk ja nii otsustati natuke lõigata ja otse ülesse minna, kust paistis tee. Loogiline järeldus oli, et praegune tee viib ringiga nagunii sinna. Enesestmõistetavalt nii asjalood ei olnud nagu me hiljem kõrgemalt vaadates aru saime. Tolle tee peal, töötas üks nooremat sorti mees, koristas või midagi, kes ütles, et minge aga edasi ja tunni pärast olete tipus. Läksime me siis edasi nii 150m ja tee lihtsalt lõppes ära :D Oli ainult kaljune pind kõik. Turnisime siis natuke kaljudel kuni leidsime õige teeotsa ülesse. Edasine oli jalutamine kuni lõpuni. Lõpus ootas meid parajalt püstine kalju kuhu otsa me siis higimull otsaees turnisime. Vaade oli aga seda vaeva kindlasti väärt. Natuke pilvine ja udune oli, aga ikkagi üks õnnestunud 5 tunnine matk.
No comments:
Post a Comment