Lõpp

Lõpp Erasmuse ja Vigoga. Viimane kuu läks liiga kiiresti ja väga kahju oli kõigi inimestega hüvasti jätta. Kuna hetkel viibime hoopis juba Roomas ja paari päeva pärast saabume tagasi Eestisse, siis siia pikka juttu viiamasest kuust ei tule ja Madriidi ning Rooma kohta kuuleb ka juba siis kui me tagasi oleme. Aitäh kõigile kes lugesid, loodame, et oli huvitav ja arusaadav. Pole kumbki meist varem blogi pidanud, nii et täiesti uudne kogemus oli meie jaoks. Kindlasti oleks palju rohkem olnud kirjutada ja vähe tihedamini ka oleksime võinud uuendusi teha, aga läks nagu läks:)

Jõulud, aastavahetus ja kolmekuningapäev

Jõulud

Hispaanias on riigipüha ainult 25 detsember ja jõule veedetakse harilikult pere keskel. Jõulud on Hispaanias nö imporditud püha, sest David meie korterikaaslane rääkis, et kui tema väike oli siis tähistati ainult kolmekuningapäeva 6 jaanuaril, mis on siinkandis palju tähtsam, kui jõulud. Kinke saavad lapsed muide mõlemal päeval.

Mina ja Airi plaanisime algselt minna jõuludeks Ourensesse Davidi juurde, aga see plaan langes ära. Lõpuks tähistasime jõule koos poolakatega. Rahvas jaotati gruppidesse ja iga grupp tegi mingi toidu jõuluõhtuks. Mina, Airi ja Dino (horvaat) tegime Dino juures mingeid imeasju. Üks roog oli täidetud pannkoogid. Täidiseks oli mingi spinati teema ja kogu see värk läks veel hapukoore sees ahju. Tulemus oli täitsa korralik. Teine roog oli mingi ime baklažaani asi, ei kujuta ette ka millega tegu oli, ega ei oska kirjeldada ka. Igatahes õhtusöök oli väga meeldiv. Kohal oli 17 inimest, kellest 14 olid siis poolakad. Sõime kala ja mingit borši taolist asja mida poolakad jõulude ajal söövad ja palju muud. Väga meeldiv õhtu. Parim osa oli üks Poola traditsioon, mis toimus õhtu alguses. Nimelt antakse igaühele tükk sellist kartulivahvli taolist asja, ise nad nimetasid seda valgeks leivaks, mingi imelik asi ja seejärel käid sa sellega kõigi juurest läbi ja soovid teisele inimesele häid jõule ja head ja paremaid asju uueks aastaks. Kõike võib soovida teisele inimesele, kui see on hea ja positiivne. Kui mõlemad inimesed on soovid ära öelnud murrad tükikese teise inimese leivast ja sööd selle ära. Väga tore ja positiivne traditsioon. Vaatasime ka natuke linnas ringi ja veendusime, et vähemalt jõuluõhtul hispaanlased väga ei pidutse. Selle fakti üle oli Dino vägagi üllatunud, sest tema sõnul on see Horvaatias aasta suurim peoõhtu.

Uus aasta

Uus aasta õhtu on siin suur peoõhtu nagu mujalgi maailmas. Lois plaanis meie korterisse peo algusega nii kell 1 öösel. Nüüd peaks vist natuke kellaaegadest rääkima. Kui tavaliselt algab pidu korteris nii kell 22-23 ja linna minnakse nii 2-3, siis uusaastal on kõik 2-3 tundi hiljem. Sellele leidub lihtne põhjus, nimelt söövad pered koos õhtusööki (õhtusööki süüakse Hispaanias üleüldse mitte varem kui 8 ja enamasti ikka veel hiljem) ja võtavad uusaasta koos vastu ja peale seda läheb kes kus. 

Meie Airiga vaatasime uusaastal mäe otsast ilutulestikku üle linna, päris uhke oli ja seejärel naaseseime korterisse. Hunnikus hispaanlasi tuligi ühe kandis ja pidu algas. Mingi hetk otsustasime Airiga välja minna Churrucca kanti ja veendusime, mida meile varem öeldi. Uusaastal on kõikidesse kohtadesse sissepääs piletiga ja üldiselt mitte väga just väga odavalt (Odavamad kohad 10€ ringis). Pileti eest saad küll seest joogi või kaks aga ikkagi, ära hellitatud siin sellega et kõik kohad on tasuta või siis tõesti joogi hinnaga (3€ piletiga saad õlle ja 5-6€ kokteili, kusjuures sageli saad ise valida kumba maksad). Ei tahtnud  me väga maksta sellist summat ja ega tuttavaid nägusid ka eriti kusagil polnud, kõik olid kuidagi laiali. Läksime koju tagasi Loisi ja teiste juurde ning olime koos nendega kuni nemad lõpuks otsustasid välja minna. Kell oli siis 5:30. Tagasi Churruccas läksime kõik Angharasse (väike rock klubi) ja sealt mingi hetk koju tagasi.

Kolmekuningapäev

5 jaanuari õhtu on Hispaanias samuti suur peoõhtu, sest järgmine päev on kolmekuningapäev, mis on siin väga tähtis riiklik püha. 6 jaanuaril saavad lapsed kinke nagu meil jõulude aegu jne.   

Peo osas suht sama stoori nagu uus aasta õhtul, paljudes kohtades, mis muidu on tasuta , peab ostma pileti. Ka meie korteris kordus suht sama stoori. Sama seltskond oli taaskord kohal. Saime ka teada mida  saavad pahad lapsed kingiks Hispaanias – süsi. Ilma naljata tegelt ka. Kui Lourdes (Loisi sõbranna) tuli peole jõudis kinkis ta kõigitele pahadele poistele sütt. Tänapäeval on tegemist küll õnneks kivikõva musta suhkruga aga ikkagi, päris lahe traditsioon. Millalgi poole kolme paiku läksime Airiga Churruccasse, et üles otsida Marcelo, keda me rohkem ei näe, sest ta reisib Eurooaps ringi ja saabub tagasi alles jaanuari lõpus kui meie juba läinud oleme. Täpne ajastus nagu meil oli tol õhtul, kõndisime täpselt tänavast alla, kui Marcelo vastu tuli teistega. Koos läksime Viva Zapatasse. Kui me sealt Airiga ära läksime kõndisime me täpselt vastu Pabole ja teistele meie korterist. Läksime siis koos taas Angharasse ja sealt hiljem edasi La Iguanasse (tüüpiline klubi siin). La Iguanas oli ka pilet tol õhtul, aga Lourdes, kes näib kõiki linna turvamehi tundvat, sahkerdas meid kõiki sisse. Peale La Iguanat otsustasime Airiga Marcelo veel kord üles otsida ja ümber nurga keerates seal ta oligi Boom Boom Roomi ees. Pikk peoõhtu sai ka sellega selleks korraks ühelepoole.

Loomaaed 30.12. 2010

Ammu oli plaanis Vigo loomaaeda külastada, aga kunagi ei olnud sobivat aega, nüüd sai see lõpuks ära tehtud. Nii palju kui ringi küsisime, siis oli kõigil kohalikel negatiivne arvamus kohast, et ikka väga must ja kole ja loomadel pole ruumi jne, samas polnud keegi neist viimastel aastatel seal käinud. 

Tegelikkus oli hoopis midagi muud. Pilet oli koos EURO26 soodustusega vaid 1,55€. Loomaaed ise on väga pisike, aga vägagi ilus. Loomi väga palju pole, aga ikka on mida vaadata. Meil kulus mingi natuke alla 2 tunni, et kõik mis seal üldse vaadata on ära vaadata. Väga lahe asi mida Tallinna loomaaias pole on pimeruum. Nimelt et ööloomi rahvale näidata on nad pandud pimedasse majja, kus valguseks on ainult mingi sinine uv valgus või midagi taolist. Ei tea kas loomad ei näe seda või ei sega see neid, igatahes oli väga kihvt näha nahkhiiri tegutsemas. Veel otsisime mööda loomaaeda taga zebrat, lõpuks küsisime talitajalt, kes meid mingile ehitusalale juhatas ja sealt tõesti paistis eemal maja sees zebra, ta oli  ehitustööde eest  ära viidud või midagi. Peale zebra sai esimest korda elus nähtud ka musta pantrit. Parim elamus loomaaiast oli aga kindlasti karude kaklemine, mis kestis ligi 15 minutit, madistasid nii mis jube.

Loomaaed ise asub vägagi kõrgel linna kõrval, nii et peale loomaaia külastust tegime pilte ümbruskonnast ja nautisime sooja ilma.

Pilte Vigost

Skulptuur Principe tänavalt, mis on tegelikult väga kõrge samba otsas (kõrval paistab maja katus). Principe on üks Vigo põhitänavatest, kus autodel ei ole lubatud sõita ja kus on väga palju eri poode. Pluss sealt saab väga häid sooje vahvelid osta :)

 Eelmise samba kõrval asuv maja, tüüpnäide ilusamatest Vigo majadest. Kõik on ilusasti välja nikerdatud.

 Monument Plaza de la Independencia'l, Plaza America läheduses. Nagu kõik plazad on ka see ringtee.

 Hobuste skulptuur Plaza España'l. Teine põhiline liiklusõlm Vigos. Samuti palju busse eri suundades, ka meie ülikooli buss U2 läheb siit. Tegu on neljarealise ringteega, mille keskel on valgusfoor (ei kujuta ette kuidas Eesti autojuhid sellele reageeriksid) ja lisaks saab seda ka ühest suunast maa alt tunnelist läbida.

 Kalameeste skulptuur + purskkaev Gran Via'l. Gran Via on tähtsaim autotee Vigos. Algab keset kesklinna Urzaizi tänavaga ristudes ja läheb edasi Plaza España'le ja lõppeb Plaza America'l. Kuna Vigo oli (on) Euroopa suurim kalasadam, siis on linnas ka palju merega seonduvat sümboolikat.

 Üks kahest suurest kirikust Vigos. Pildil olev kirik on kohe peopiirkonna Churucca läheduses ja teine asub vanalinnas.

 Mingi tähtsa kindrali monument sadama lähedal pargis.

 Vanalinn. Vigos tähistab see mõiste teistest natuke vanemaid maju sadama piirkonnas, mingit Tallinna laadset vanalinna siin ei eksisteeri. Suveajal on see täis turiste.

 Purskkaev kohe eelmise pildi kõrval, sealsamas vanalinna piirkonnas.

 Tüüpiline tänav Vigos: kitsas, üles või alla minev (Vigo on väga mägine, mingit tasast ala ei ole eriti), ainult suurematel teedel on üle kahe sõiduraja, väga väga palju ühesuunalisi tänavaid.

 Järjekordne ringtee koos monumendiga keskel. Täpsemalt ei tea, kellele pühendatud.

Purskkaev Plaza America'l, mis on siis teine väga tähtis liiklussõlm Vigos. Võib öelda, et tegu on kesklinna ühe äärega (algus oleks sadama piirkonnast). Siit läheb ka teine ülikooli buss U1.

 Roosiaed + labürint + vana maja :) Kõik see asub ühe väga suure pargi El Castrelos juures. Pargist läbi minnes jõuab selle kergelt mõisa taolise hooneni ja selle taga asuvasse parki. Too mõisapark sisaldab endast suurt roosiaeda ja labürinti, mis ka pildil natuke paistab.

 Tüüpiline surnuaed Vigos. Mitte midagi Eesti omade sarnast. Surnuaiad on suht väikesed, too oli healjuhul 50mx50m. Surnuaial on müür ümber ja kõik. Iga  väike ruuduke on üks inimene seal pildil, vägagi teistmoodi kultuur kui meil igastahes.

 

Väga teistmoodi stiilis väike kirik El Castro (suur mägi ja park, keset Vigot) juures.

 Vaade El Castro tipust lahe poole. Suur hoone, mis ees paistab on politseimaja. Kuritegevus ilmselt siis siiski eksisteerib siin, kuigi meie pole siin sellega sisuliselt kogu puutunud.

 El Castro all olev väike purskkaev. Siin võiks veel ära mainida, et Vigo's on üllatavalt palju kohti kust saab vett juua tänaval või siis parkide juures, mis on suvel väga hea . Nagu need linnupurskkaevud noh :)

 

 El Corte Ingles oma jõulutuledes. Tegu on suht üks ühele Tallinna Kaubamajaga. Asub Gran Via alguses ja meie korterist 10m üle tee, nii et poodi pole meil just pikk tee minna.

Lõpetuseks Bua, kass kes meie korteris pesitseb. Algselt meie korterikaaslase Loisi venna kass, aga ta vend kolis Inglismaale ja kass jäi siia. Võib öelda, et iseloomuga kass, kohati paras nuhtlus :)

London ja Porto 11.12.2010 laupäev

Stanstedi lennujaam pole just parim koht, kus oma ööd veeta. Siis kui meie saabusime nii kella 1 paiku öösel olid kõik nö mugavamad variandid magamiseks (toolid) juba kinni. Ülejäänud rahvas magas lihtsalt kusagil seina ääres maas. Otsisime siis endale ka ühe sellise seinaääre ja seadsime end sisse. Turvalisuse pärast vähemalt Stanstedis muretsema ei pea, sest esiteks on lennujaam ise totaalselt pärapõrgus ja seal ei ole kedagi ja teiseks patrullivad lennujaamas öösiti magajate vahel ringi turvamehed, ja neil on ikka tõsiselt suured automaatrelvad käes. Magamisest suurt midagi välja ei tulnud ja nii otsustas Airi kusagil 4 paiku, et läheb pesema., nimelt olime enne avastanud dušširuumi. Samal ajal luegsin mina igavusest mingit infoekraani ja tuli välja, et dušširuumi kasutamine on tasuline ja täpsema info saamiseks pöörduge palun infoletti. No jah, kuna ma seisin infoleti kõrval, siis ma võisin oma silmadega veenduda, et tööl seal kedagi ei olnud. Nii kasutasin järgmisena võimalust, et pesema minna, oma süü, et ukse lahti jätsid. Peale seda läbisime turvakontrolli ja alustasime kohvijoomist. Samuti üritasime leida mulle uut seljakotti, kuna vana sai totaalselt täis pakitud ja lihtsalt rebenes mitmest kohast lõhki, kui luku kinni tõmbasin. Lennujaama hinnad olid siiski natuke liiga kõrged. Erinevalt tulekust toimus seekord kõik graafiku järgi ja lennuk maandus Portos isegi natuke varem kui 9.30.

Kuna samal päeval tulid Portosse ka Kris ja Bob koos veel kahe tšehhiga, siis oli algne mõte koos nendega linna uudistada ja õhtuse bussiga Vigosse minna. Hommikune Vigo buss tuligi täpselt koos seltskonnaga ja me Airiga astusime juba bussi, et nendega ühineda kui bussijuht teatas, et ei ei Portosse ei ole võimalik piletit saada, ainult Vigosse tagasi. Läksime siis Airiga juba teise bussi peale ja just sel hetkel kui Airi oli piletit ostmas tuli joostes Bob ja teatas, et bussijuht võtab meid ikka peale. Läksime siis tagasi ja saimegi peale ja veel pealekauba tasuta ka. Porto kesklinnas maha minnes küsisin bussijuhi käest, et millal täna tagasi Vigosse saab. Vastuseks tuli, et järgmine buss läheb homme õhtul. Nimelt olime Airiga ära unustanud, et on nädalavahetus ja bussid ei sõida. Egas siis midagi läksime koos teistega hostelisse ja kaalusime ka ööseks jäämist, aga nõustusime, et kuna teha on palju oleks tarvis täna siiski kuidagi Vigosse saada. Kuna aega oli selle kiire probleemiga, siis läksime linna avastama. Kõndisime natuke ringi koos teistega Portos, kuni üks hetk nägime vanaaegset turistidele mõeldud trammi. Bob ütles, et ta läheb uurib kas me 3€ eest sõita saame. Peagi olime kõik trammi peal ja seda täiesti tasuta. Trammijuhiks oli üks šotlane, kes meile siis linna ajaloost rääkis ja meid mööda linna ringi sõidutas. Ei tea miks ta küll meile muidu 15€ maksva reisi tasuta tegi, aga ega me ei kurtnud. Edasi otsustasime oma tagasimineku probleemi ära lahendada. Lahendus oli rongijaamas - kella 6ne rong Porto ja Vigo vahel. Hinnaks 12€ ehk sama palju kui bussil, ainuke vahe, et rong sõidab tund aega kauem. Kasutasime oma järelejäänud nappi aega, et veel linna näha ja siis tuligi rongi peale minna. Rongis pidime näitama oma Portugali sisest piletit ehk kuni piirini kehtivat piletit, aga Hispaania poole piletit ei küsinudki meilt keegi. Lõpuks 22.15 olime Vigos ja mõne minuti pärast ka kodus.